Litsentsid ja projektide valik

Kõigepealt räägiksin natukese enda tööst ja litsentsidest, mis mul kasutuses on. Nagu ametinimetuski ütleb, tegelen GIS-iga Harku vallas. Harku vald on üks Tallinna naabervaldadest ja nii nagu teisedki naabrid, kasvab ka meil rahvaarv jõudsalt. Ühest küljest on see valla seisukohast hea, maksutulu ju suureneb, teiselt poolt aga ei jõua tehnilised ja sotsiaalsed infrastruktuurid rahvastiku kasvule järele. Viimaste aastatega on maasse paigaldatud kümneid kilomeetreid torusid ja kaableid, kehtestatud palju planeeringuid, moodustatud sadu krunte ja sinna majad peale ehitatud jne. Kõik see on tekitanud vallavalitsusel tarviduse kogu infrastruktuuri arvepidamine viia hoopis uutele alustele. Parim vahend selleks on terviklik geoinfosüsteem (GIS).

Selleks ajaks, kui mina tööle läksin, oli tehtud otsus ja vallavalitsusele ostetud üks ESRI ArcGis-i litsents. See sai minu esmaseks töövahendiks ning tuli hakata andmeid kokku korjama, süstematiseerima ja neist moodustama terviklikku kaardipilti.

Kui oli mõningane kogus andmeid sisestatud ja pilt ekraanil hakkas juba kaarti meenutama, siis tekkis vajadus neid andmeid ka teistele hakata jagama. Et aga finantsid seavad omad piirid ja serverilahendusteks raha ei olnud, siis saigi hakatud uurima Open Source Minnesota Mapserverit ning peagi sai see koos Apache veebiserveri tarkvaraga ka käima pandud. Vaikselt sai koodi uuritud ja kaardipilt, mida brauseriga teisedki said uurida, hakkas pisitasa kenamaks ja funktsionaalsemaks muutuma. Tundus, et asjal hakkab jumet olema, ehkki omad puudused sellel ju olid: kaardi alusandmebaasi pidi ühest keskkonnast teise konverteerima ja mis seal salata, näiteks Maa-Ameti kaardimootori kujunduse ja funktsionaalsuseni jäi veel terve igavik minna. Aga ikkagi asi toimis ja tundus, et nii võibki jääda. Kuni...

...Kuni saabus ESRI edasimüüjalt pakkumine, et Harku vallal on võimalik suhteliselt soodsalt soetada endale ELA litsents. See tähendas seda, et mõningal määral suurema aastatasu (jah, ka olemasoleval oli aastatasu, nn.hooldustasu) eest sai soetada asutusele põhimõtteliselt piiramatu arvu litsentse, sh ka serveritarkvara. Nüüd olemegi seisus, kus tundub, et kohe saame endale serveri üles, seal sees hakkab jälle jooksma kommertstarkvara ja tavakasutajad näevad hulga kenamat kaardipilti, kui minu põlve otsas nikerdatu.

Mida ma sellest õppisin? Eelkõige seda, et avatud koodi on üsna lihtne enda soovide järgi kohandada, sain hulgaliselt kogemusi, mis kuluvad edaspidigi ära. Ühtlasi aitas koodi kallal pusimine oluliselt paremini mõista geoinfosüsteemide, kui selliste, hingeelu.
Samas ei olnud mul aga eriti kusagilt kogemusi võtta ja abi küsida, nojah igasuguseid foorumeid sai muidugi põhjalikult tuulatud.
Kuna põhiline tööriist oli siiski kommertstarkvara, siis nüüd saab loodetavasti andmeid publitseeritud palju vähema vaevaga, kui senini, sest tegu on platvormisisese andmevahetusega.
Reklaami kah: 17.novembril on osana ülemaailmsest GIS-päevast Rahvusraamatukogus teabepäev "Geograafia paneb paika". Seal tuleb ka minul pisike ettekanne ülalpool kirjapandust.

Veel tarkvara platvormi valimisest...

Üks näide, mida ma iga päev näen, on minu veebibrauser: põhiliselt kasutan Operat, viimasel ajal üha rohkem ka Firefoxi ja mõnikord MS Internet Explorerit.

Niisiis:

Opera (freeware)

Miks on Opera hea ja miks ma teda kasutan? Esiteks on Opera ülikiire võrreldes teiste brauseritega, teiseks olen ma temaga lihtsalt harjunud sellest ajast saadik, kui Netscape pillid kotti pani ja Operasse sisseehitatud meiliosas on minu meilindus ikka päris pikalt olnud - ei viitsi ja ei taha hakata seda kusagile mujale tõstma. Mulle meeldib :-)
Kui Opera loojad ainult kiipkaardi toele viitsiks tähelepanu pöörata, oleks ma üliväga rahul. "Igavese kolmanda" staatusest nad siiski vist ei pääse, sest teise koha võtab ära Mozilla.

Firefox

Ilmselt just avatud lähtekood ja GPLtüüpi litsentsid on teinud Mozilla perekonnast kõige kiiremini kasvava turuosaga brauseri.

Internet Explorer

Siiani levinuim brauser. Kahjuks on mõned veebilehed koostatud just Microsofti tarkvaraga ja tuliste poolehoidjate poolt, millel ja kellel on oma arusaam HTML-ist... Microsoft litsenseeriks vist ka HTML-i ära kui ainult saaks.


Litsentsindusest veel: Kuna nüüd on saanud (vahe)punkti Creative Commons litsentsi eestindamine, siis võiks ja peaks Kakk kähku oma loengumaterjalidesse ka eestinduse viite lisama, seda enam, et ta on ise vägagi asja sees olnud :-)

Lõpetuseks midagi huvitavat ja efektset, mis enam loenguteemaga küll ei haaku.

Jaapanlased on saanud hakkama uskumatult head inimese miimikat jäljendava robotiga. Pilt - nagu ikka Youtube-s.